2012. soetati neli arvutit, printer ja projektor. Korraldati arvutikoolitusi ja kultuuriloolisi loenguid. Raamatukogus on kaks e-lugerit, mida laenatakse lugejale. E-raamatuid pole muretsetud, lugejad suunatake tasuta e-raamatute kogude juurde. Uuel aastatuhandel on suuremat tähelepanu pööratud ürituste korraldamisele. Igal aastal esinevad kirjanikud ja teised loomeinimesed. Raamatukogus korraldatakse näitusi, laste joonistusi ja raamatute väljapanekuid. On korraldatud töötubasid, toimuvad loengud ja valla mälumänguturniirid.
2014. aastast alates on korraldatud lugemisvõistluseid raamatukogu-lasteaia majas, kultuurikeskuses ja vabas õhus. Külalisteks on olnud Lauri Sommer, Kristiina Ehin, Jan Rahman, Triinu Laan ja arhailise meestelaulu kvartett Ütsiotsõ.
2017. aastal moodustati haldusreformi käigus Setomaa vald, millega läks endine Värska vald Põlva maakonnast Võru maakonna haldusalasse. Võrumaa raamatukogudes oli kasutusel elektrooniline laenutusmoodul RIKS, mille tulemusel läksid ka Setomaa raamatukogud 2018. aastal üle RIKS programmile, millega kaasnes ka veebilahendus RIKSWEB.
Lugejad on muutunud aastate jooksul teadlikumaks, raamatukogu kogust saab ülevaate interneti vahendusel e-kataloogist. Varasemaga võrreldes ilmub uusi raamatuid oluliselt rohkem ja raamatukogu jaoks valikute tegemine seetõttu on keerulisem ja aeganõudvam.
2019. aasta lõpuks on raamatukogu lasteaiaga ühes hoones olnud neliteist aastat. Nooremate lugejate külastuste ja laenutuste arv on kahanemas. Aastatega on vähenenud ka lasteaialaste arv.
2021. aastal liideti Setomaa valla raamatukogud ja moodustati uus Värska lasteaia setokeelne rühm. Kuna raamatukogu asus lasteaiaga samas hoones, siis uue rühma moodustamisel tekkis vallal vajadus raamatukogule uus ruum leida ning renoveerida raamatukogu vanad ruumid lasteaia vajadusele vastavaks. Suvel kolis raamatukogu lasteaia majast välja ajutisele pinnale vallamajja, aadressile Pikk 12. Enamus kogust ja inventarist paigutati soojakutesse, kuni uute ruumide valmimiseni. Raamatukogu uued ruumid osteti aadressile Pikk 28, ning neid hakati renoveerima 2021. aasta sügisel. Uued ruumid valmisid 2022. aasta augustis ning seejärel koliti raamatukogu uutesse ruumidesse.
Raamatukogu töötajad
Mihail Labe 1922–?
Joann Ojavere 1935–1941
Aino Sibulin 1951–1955
Ilme Mooni 1955–1956
Zinaida Kütt 1956–1999
Eha Kütt 1999–2021
Luule Ülend 2007–2014
Riina Suun 2014–2020
Jete Toomas 2020–2021
Egle Põldmets 2021–...
Heli Kõllamägi 2021–...
| Värska raamatukogu laenutuste arv | |||
|---|---|---|---|
| 2010 | 13 724 | 2017 | 15 569 |
| 2011 | 14 194 | 2018 | 23 709 |
| 2012 | 13 193 | 2019 | 25 453 |
| 2013 | 13 905 | 2020 | 19 670 |
| 2014 | 14 524 | 2021 | 6705 |
| 2015 | 14 960 | 2022 | 9372 |
| 2016 | 15 013 | 2023 | 11 348 |
AJALUGU
Värska raamatukogu on Setomaa vallavalitsuse hallatav asutus, mis alates 1. märtsist 2021 kuulub Setomaa vallaraamatukogu koosseisu. See asub Võru maakonnas Setomaa vallas Värska asulas. Vallaraamatukogu koosseisu kuuluvad veel Mikitamäe raamatukogu, Meremäe raamatukogu ja Luhamaalaenutuspunkt, Obinitsa raamatukogu ning Saatse raamatukogu.
Raamatukogu töös lähtutakse rahvaraamatukogu seadusest ja Setomaa Vallaraamatukogu põhimäärusest. Raamatukogude ruumid on kaasaegsed ja renoveeritud, tagatud ligipääs liikumispuudega inimesele ning kõik teavikud on kantud elektroonilisse laenutussüsteemi. Tavapärase lugejate teenindamise kõrval toimivad raamatukogud ka kooskäimiskohtadena, kus korraldatakse kultuuriüritusi ja näitusi nii lastele kui ka täiskasvanutele.
Värska raamatukogule paigaldati 2021. aastal laenutuskapp, mis töötab pakiautomaadi põhimõttel. Kõikidesse Setomaa raamatukogudesse paigaldati 2022. aasta kevadel tagastuskapid.
Piirkonna haridus- ja kultuurielu edendamisel oli oluline osa kohalikel seltsidel ning 1922. aastal asutati Värska raamatukogu Rahvahariduse Seltsi poolt. Algusaastatel asus raamatukogu vallamaja ruumides, kasutada oli 25 m² suurune tuba. Sama ruumi kasutati vallavolikogu koosolekute pidamiseks. Raamatukogu juhataja oli valla noor kantseleiametnik Mihail Labe.
1935. aastast alates oli raamatukogu juhataja Petseri Gümnaasiumi lõpetanud Joann Ojavere. Raamatukogutöö oli siis lisatööna vallavalitsuse kantseleitööle.
1941. aastal küüditati Ojavere Venemaale. Raamatukogu kasutajaskond oli kaua noorepoolne ning elanikkonna suhtumine raamatukogusse halb. See muutus paremaks kirjaoskajate ja raamatukogu kasutajate arvu kasvu tõttu tasapisi.
1951. aastast alates töötas Värska raamatukogu juhatajana Aino Sibulin. Raamatukogu asus siis külanõukogule kuuluvas majas koos sidejaoskonna ja külanõukoguga.
1955–1956 aastatel töötas raamatukogus Ilme Mooni. Inventar koosnes kahest Setomaa valla riiulist, paarist kapist, kolmest lauast ja kolmest toolist. Elekter jõudis raamatukogusse 1957. aastal. Kui sõjajärgsetel aastatel töötasid raamatukogus ettevalmistuseta inimesed, siis alates 1956. aastast kuni 1999. aastani on Värska raamatukogu juhatanud erialase haridusega Zinaida Ehvik (hiljem Kütt).
1958. aastal oli raamatukogul ruumi 11 m². Nõukogude perioodil oli raamatukogu rahva kasvatajaks – peatähelepanu all oli NLKP kongresside otsuste propageerimine, poliitilise kirjanduse soovitamine. Vaja oli pidada eraldi arvestust Leninist kirjutatud raamatute ja tema teoste kohta. Raamatukogu oli palju suletud, juhataja pidi käima külanõukogu makse vastu võtmas, majandile piima ja liha kauplemas ning telefonivalves olema. Palju nõuti näitlikku agitatsiooni, eriti riiklike pühade eel; igal asutusel pidi loosung ukse kohal olema. Külanõukogu esimees käis ja jagas tekste. Näiteid tekstidest: „Kommunistliku partei juhtimisel edasi Kommunismi võidule!”, „Truuks rahvale!”, „Stalin meid kasvatas kõiki!”, „Jõuame järele Ameerika Ühendriikidele!”, „Sigade juurdekasv Zarja kolhoosis seitseaastakul!”. Propagandaüritustele vastukaaluks korraldati luuleõhtuid ja kirjanduslikke kohtuid.
1984. aastal tähistati kirjanduspäevaga Paul Haavaoksa 60. juubelit, millest võtsid osa Debora Vaarandi, Hando Runnel, Lehte Hainsalu ja teised kirjanikud.
1990. aastal toimus raamatukogus inventuur, kogu suuruseks oli 9076 eksemplari. Alates 1989. aastast vähenesid statistilised näitajad.
1992. aastal kahanes lugejate arv. Peale raamatukogu kolimist vallamaja kolmandale korrusele hakkas 1994. aastast laenutuste arv taas kasvama. Ülisuur nõudlus oli ilukirjanduse järele, eriti sooviti kriminaalromaane ning kergemasisulisi elust ja armastusest rääkivaid raamatuid. Suurenema hakkas huvi ajakirjanduse vastu, sest nende tellimishinnad olid kõrged ja seetõttu ei tellitud paljudes peredes koju ühtegi ajalehte-ajakirja. Zinaida Kütile oli raamatukogu ainukeseks töökohaks, 1999. aastal otsustas ta pensionile jääda. Uue juhataja leidmiseks kuulutas Värska Vallavalitsus välja konkursi, millest võttis osa 16 inimest, valituks osutus Eha Kütt. Tuli alustada algusest, põhjalikult tutvuda kogude ja dokumentatsiooniga, lugejate ja nende huvidega.
2000. aastal avati avalik internetipunkt raamatukogu ruumides, huvilistele kasutamiseks paigutati kaks arvutit. Töötaja tööarvuti saadi 2002. aastal.
2005. aasta oktoobris pärast kolimist uutesse ruumidesse võeti kasutusele elektrooniline laenutusmoodul URRAM (hiljem RIKS). 2005. aasta septembris valmis Värska lasteaia juurdeehitus, mille esimesele korrusele sai uued ruumid raamatukogu. Lisaks uutele avaratele ja moodsa sisekujundusega ruumidele tekkis ka uus kooslus: raamatukogu-lasteaed. Koolieelikutest lugejate arv kasvas siis oluliselt, tänu millele muutus ka lugejate keskmine vanus nooremaks. Koolieelikud osalevad Nukitsa konkurssidest, hinnates valdavalt illustratsioone.
2007. aastast suurenes raamatukogu personal: juurde saadi 0,5 raamatukoguhoidja ametikohta. Selles ametis asus tööle endine valla sekretär-asjaajaja Luule Ülend, kes töötas kuni pensionile jäämiseni 2013. aasta kevadel. Tema asemele asus Riina Suun.