Setomaa Vallaraamatukogu

Türi koodeksi saladus: aastarõngad paljastasid Eesti ühe vanima käsikirja üllatava loo

Uurimus kinnitas, et Türi koodeksi köite valmistamisel kasutati kaht eri päritolu tammelauda. Esikaane parema serva lähedal on märgata puiduga suletud ümmargune auk (valge nool). Foto: Ervin Sestverk, Alar Läänelaid et al. 2025
Teadlaste tehtud hiljutine uuring näitas, et Eesti vanima dateeritud käsikirja, 1454. aastal valminud Türi koodeksi puidust kaaned on pärit eri aegadest ja piirkondadest, kusjuures üks neist on valmistatud varem kasutatud puidust. Kas see on märk keskaegsest säästlikkusest või peidab kaante lugu endas veel avastamata saladusi?
Tallinna Linnaarhiivis säilitatav Türi koodeks on unikaalne gooti stiilis käsikiri Eesti raamatukultuuri algusajast. Selle valmimisaasta – 1454 – on teada. Türi koodeksit kui unikaalset käsikirja Eesti raamatukultuuri algusajast on kirjeldanud juba Hans Treumann 1977. aastal, ent tollal jäi nahka köidetud puitkaante päritolu saladuseks.




Loe lähemalt
Loe lisaks

Eesti lastekirjandus on fookuses 62. Bologna rahvusvahelisel lasteraamatumessil

Estonian Stand at Bologna Book Fair
Esmaspäevast, 31. märtsist kuni 3. aprillini toimub Itaalias Bologna rahvusvaheline lasteraamatumess, mille tänavune peakülaline on Eesti. See on ka Eesti Raamatu Aasta üks võtmesündmuseid. Messi avapäeval osaleb Vabariigi President Alar Karis ja kultuuriminister Heidy Purga.

„Meie eesmärk messi peakülalisena on eelkõige tutvustada maailmale eesti lastekirjandust ning luua koostöösuhteid raamatute ilmumiseks teistes riikides. Usume, et meil on, mida näidata ja pakkuda, sest tänane eesti lastekirjandus on teemadelt kaasaegne ja üllatav, isikupärase ja mitmekesise illustratsiooniga ning kvaliteetselt kirjastatud,“ ütles Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor Triin Soone.

Loe lähemalt
Loe lisaks

Helikassetid RaRa fonoteegis

Helikassetid riiulisahtlis
Kui rahvusraamatukogu muusikaosakond hakkas 1989. aastal helikassette koguma, oli neid Tallinnas toodetud juba 18 aastat. Põhjus, miks kogumisega viivitati, peitus tõenäoliselt selles, et helikassetti peeti ajutiseks ja ajas mitte eriti hästi vastu pidavaks infokandjaks. Kassetti saab kergelt üle lindistada ja magnetlindi eluiga on lühike. Kui aga otsus tehtud sai, hakkas raamatukogu kassette süstemaatiliselt ja suure põhjalikkusega oma kogusse hankima. Ajas tagasi vaadates näeme, et vinüülplaatide pressimine Moskva vahendusel lõppes 1990. aastal ja laserplaadid muutusid siinmail laiatarbekaubaks alles sajandivahetuse paiku. Seetõttu on suur osa 1980. aastate lõpu ja 1990ndate eesti muusikast ja sõnakunstist talletatud ainult helikassettidele.

Loe lähemalt
Loe lisaks