Setomaal ei ole olnud kihelkondi, vaid on ajalooliselt jagatud nulkadeks, nulki on olnud 12, praeguseks 9.

Saatse nulga külad on Kundruse, Litvina, Pattina, Perdaku, Saabolda, Saatse, Samarina, Ulitina, Vedernika.

Saatse nulgas on hulk suurepäraseid kirjamehi, kunstnikke, näitlejaid, ühiskonnategelasi, kelle juured on olnud selles nulgas või on ka ajanud juured sellesse nulka.

Vedernika külast pärit kirjutajad Anni Oraveer (Kuusõalonõ), Ämariku Volli, Peeter Piirisild.

Ulitinast pärit luuletaja Elise Aun, Ingrid Ulst (Eesti kultuurikorraldaja, lavastaja, näitleja, kunstnik).Tea Korela Saatse muuseumist teinud raamatu.

Suure-Rääptsovast, ema kaudu juured Litvinas Stepan Karja, mitme raamatu autor.

Litvinast filminäitleja Arvo Kukumägi

Samarinast skulptor, kunstnik Renaldo Veeber.Tema isa Viktor Veeber on muuseumi rajaja.

Perdakust Vello LõviVärska vallavanem 1993-1999, Seto Kongresside peakorraldaja, esemese Setomaa ajalehe väljaandja.

Indrek Tenno. Suvekodu - Mõtlusat Perdakus, mitme raamatu autor ja lugusid avaldatud mitmes Loomingu ajakirjas.

Pattinasse  Mehhikost siia elama asunud Stephanie Rendon ja sel teemal raamatu kirjutanud.

Külakeskuses tegutseb MTÜ Satserinna, eestvedaja on Ingrit Kala,Litvina külast, kelle perest on sirgunud tublid sportlased - Daisy, Doris, Käti ja Timo.

Selles väikeses kaasaegselt sisustatud ruumis toimuvad kõik üritused ja koosolekud, mis vaja. Südamekodu saab siin samuti oma üritused ja koolitused läbi viia. On kinoprojektor ja ka kangasteljed.

Tähtis päev on kiriku püha, Päädnitsapäev, mis on igal aastal juulikuu viimasel reedel, harva jääb ka augustisse. Indrek Tenno oma loos ” Hingevalu” on kirjutanud päädnitsapäeva kohta niimoodi:

”Saatse kandi külade jaoks on püha päätnitsapäev midagi täiesti eksistentsiaalselt olulist, millest iga hinna eest püütakse osa võtta.Võiks ka öelda, et kui sind pole päätnitsal kohal, siis pole sind olemaski, vähemalt kohaliku rahva silmis.Siis sa oled kadunud hing, kes on hüljanud sünnikandi meelsuse, unustanud oma seto juured ja isatalust kaasa saadud tingimusteta armastuse om kodunurga vastu”.

Raamatukogu paiknemised ajaloo jooksul:

Endises vanas vallamajas kuni 1949.aastani

Rahvamajas 1949 – 1968

Kaupluse juurest üle tee Svetlovi majas 1968-1979 (maja pole enam)

Õnniku majas 1979-1995

Koolimajas 1995-2008

Rahvamajas 2008-2009

Euroopa Liidu rahastuse toel renoveeritud endise koolimaja võimlas alates 2009.a

Raamatukogu töötajad:

Joan Skitin 1946

Vassili Svirelin 1947

Arno Puusaar 1949

Aleksandra Uhvatova 1950

Aleksander Puškin 1951

Nikolai Kõvermägi 1951-1952

Aleksandra Lobatsova 1952-1956

Vassili Saarela 1956

Evi Kaldmaa 1957

Endel Suurvarik 1958

Helvi Kala 1958-1995

Linda Allas 1995

Ajalugu

Suur tähtsus Saatse hariduselus on Saatse Paraskeva koguduse preestril Vassili Solovskil (sündis 30.01.1870). Tema peres oli seitse tütart ja üks poeg. Tema kodus oli suur raamatukogu, mida said kasutada nii külaelanikud kui kohalik kool, mis avati tema teenimise ajal 1895.a. Samuti rajas ta lastele mänguväljaku.

1918. aasta lõpus kehtestas punavõim Setomaal terroripoliitika. Repressioonid tabasid ka kirikut ja kirikuteenijaid, kui enamlaste põhivaenlasi. Vassili Solovski lasti Petseri raudteejaama lähedal kohut pidamata maha, süüks vaid see, et ta oli kirikuteener. Ta saadi matta tänu headele inimestele Saatse kalmistule 25. jaanuaril 1919 aastal. Kuid teda peeti ka hauas nii ohtlikuks, et kui punarmee taas Setomaa hõivas, lasti isa Vassili haud kohalike nõukogude aktivistide poolt õhku. Vaatamata raskustele taastasid isa Vassili omaksed haua.

Administratiivselt kuulus Saatse ala 19. sajandil ja 20. sajandi algul Pihkva kubermangu Pihkva kreisi (maakonna) Petseri valda. Pärast Vabadussõda ja Tartu rahulepingu allakirjutamist 1920. aastal läks piirkond koos muu Setumaaga Eesti Vabariigi koosseisu.

Satserinna raamatukogu avati 22. aprillil 1946. aastal Vana-Satserinna vallamajas. Esimeseks raamatukogu juhatajaks sai algharidusega Joan Skitin. Lugejaid oli 80, nendest lapsi 25, laenutusi 275. Inventarina oli kasutusel ainult üks laud.
1947. aastal asus raamatukogu juhtima juba 6-klassilise haridusega Vassili Svirelin.
1948. aastal oli kogus 1016 eksemplari raamatuid. Juurde saadi aasta jooksul 169 ja kustutati 100 raamatut.
1950. aastal alustas tööd 7-klassilise haridusega Aleksandra Uhvatova, kelle töötasu oli 41 rubla.
1952. aastast alates töötas veidi pikemat aega Aleksandra Lobatsova. Raamatukogus oli juba 2473 eksemplari raamatuid. Raamatukogu juhatajad vahetusid ajastule omaselt tihti.
1958. aastal tööd alustanud Helvi Kala (Vokksepp) karjäär aga kujunes väga soliidseks - 37 aastat. Pikemate puhkuste ajal asendasid teda Liidia Kuuse ja Helju Lodi. Helvi Kala algusaastatel oli inventarina kasutusel omavalmistatud pikk laud, riiuliteks vanad külanõukogu poolt antud kapid ja üks võimas laeni ulatuv riiul. Kogus oli 5866 eksemplari raamatuid. Lugejaid oli 264, neist lapsi 136, laenutusi 3710 aasta jooksul. Aastatel 1968-1979 asus raamatukogu endise taluperemehe Svetlovi majas.
1972. aastal peeti eraldi arvestust NSV Liidu rahvaste kirjanduse laenutuste kohta. Järgmisel aastal paigutati 4.-6. klasside kirjandus ümber avariiulitele.
1979. aastal saadi uued ruumid endise taluperemehe Õnniku majja, kus töötati kuni 1994. aastani, siis koliti Saatse Põhikooli. 1. aprilli 1995 alustas raamatukogus tööd Linda Allas ning siis tähistas Saatse kool 100.a juubelit.

Linda oli koolirahvaga majas veel 10 aastat ning sügisest 2006. aastal, pidi kool uksed sulgema. Saatses antava koolihariduse pikkuseks kujunes 110 aastat. Koolimajast, mis valmis 1963. aastal 240. õpilasele, kus avapäeval oli 108 õpilast, sai 2009. aasta 1. juunist vanadekodu (Värska südamekodu) ja koolimaja võimlast raamatukogu - külakeskus. Raamatukogul täitub järgmisel aastal 80 aastat tegutsemise algusest.

Raamatukogu tegutsemise algaastatel vahetusid töötajad nii sageli, et sisulist tegevust ei saanud eriti olla. Helvi koostatud raamatukogu kroonikast saab lugeda, et 1965. aastal oli avariiulite organiseerimine. Raamatukogu abistas sovhoosi näitliku agitatsiooni osas. 1966. aasta- sotsialistliku võistluse esimene aasta. 1967. aasta sotsialistliku võistluse teine aasta. Aasta tähtsamaks ülesandeks oli tutvustada laialdaselt ühiskondlik-poliitilist kirjandust ja ilukirjandust, mis kajastab nõukogudemaa kangelaslikku võitlust Suurest Oktoobrist tänapäevani. 1969 - ettevalmistused V.I. Lenini juubeliaastaks. Raamatukogu juhataja on juba aastaid hoolitsenud selle eest, et osakonna kontori ruumides ja farmides oleks aktuaalne näitlik agitatsioon. 1971 - NLKP XXIV kongressi aasta. 1976 - Kvaliteedi ja efektiivsuse aasta. 1985 - Suure Isamaasõja võidu 40. aastapäev jne. Siit on näha ajastule omane ideoloogia.

22. oktoobril 2006. aastal tähistati raamatukogu 60. tegevusjuubelit.

2008. aastast alates saab raamatukogust osta ümbrikuid, marke ja postkaarte.
2009. aastal koliti raamatukogu koolimajja Euroopa rahastuse toel renoveeritud Värska Südamekoduga ühise katuse alla. 2015. aastal oli raamatukogu kasutajaid 132, sellest laenutajaid 91. Kojulaenutuste arv küündis veidi üle 5000, sh ajalehed ja ajakirjad 3223. Raamatukogu külastati aasta jooksul 3766 korda. Kogus oli 10 132 eksemplari raamatuid ja 188 aastakäiku ajakirju. Lugejad saavad kasutada kahte AIPi arvutit.
24. aprillil 2016 aastal tähistati raamatukogu 70. tegevusaastat. Linda Allas on Litvina külavanemana korraldanud mitmeid vastlapäevi ja teisi põnevaid üritusi.
2018. aastast muutus maakondlik kuuluvus, Põlva maakonna asemel on Võru maakond. Värska valla piirid muutusid ja valla nimeks sai Setomaa vald, mis on tunduvalt endisest suurem. URRAMilt mindi üle programmile RIKS. Aasta lõpupoole kaasajastati raamatukogudel põhimäärusi, mille järgi on juhataja ametinimetus asendatud direktori ametinimetusega. Raamatukogupäevade raames toimus pidulik raamatukogu päev, mille juhtmõte oli, et kultuuripärand ei ole ainult minevikust pärit mälestus, see on ka meie tuleviku tugisammas. Inimesed said üksteisele jutustada oma lugusid. Ühel osavõtjal sündis sel päeval isegi üks omaloodud väike luuletus elu mälestustest ja mis südamel:
„Saatseh oll` meil mito kuuli, kõigist mi sääl tarkust sai. Järgi meil siss üts vaid jäi, tuustki pansionaat sai. Küläh oll` meil pall`o latsi, külä rõkas lastõ` käeh`. Ku` na kõik kuuli lätsi`, puul kuuli meist siss` sai`.”