1957. aasta oktoobris sai raamatukogu lõpuks ometi omaette ruumi rahvamaja hoones. 10 m2le pidi ära mahtuma 3994 raamatut. Alles 1964. aastal anti raamatukogu käsutusse 2 ruumid uues kortermaja korteris sovhoosi keskuses, kus põrandapinda oli koguni 24 m .
Raamatukogu juhatajal oli palju ülesandeid, sealhulgas kohustus tegeleda usklikega. Näiteks 1965. aastal avaldati kohalikule raamatukoguhoidjale tänu heade tulemuste eest seoses töös usklikega. Ühtlasi sooviti teada, et milliseid töövorme selleks kasutati. Eriti oldi huvitatud just individuaalsest tööst erinevate usulahkude liikmetega - raamatukogutöötaja pidi vastama kirjalikult ja nimeliselt, millise ja mitme inimese religioosseid maailmavaateid muudeti ja kuidas see täpselt toimus.
26. aprillil määrati Mikitamäe raamatukogu juhatajaks Koidu Kann, kes tegi siin oma elutöö kuni aastani 2011. Raamatukogu vaevles ruumipuuduses, kõik suuremad üritused toimusid kas kultuurimajas või koolimajas.
1993. aastal anti Mikitamäe raamatukogu kasutusse üks suur ruum vallamaja esimesel korrusel. Asukoht ühes majas koos vallavalitsuse, sidejaoskonna, politsei ja hoiukassaga tagas hea külastatavuse. 1994. aastal saadi juurde teine samasugune ruum. Lõpuks ometi on 2 raamatukogul suured ning avarad ruumid põrandapinnaga 110 m . Soetati uued riiulid, vaibad, nurgadiivan ja televiisor. Koostöös kooli, kooliraamatukogu ja kultuurimajaga pandi alus mitmetele traditsioonidele – näiteks 1994. aastal alustatud Seto muinasjutu päeva tähistatakse siiani. Aastate jooksul on käinud lugejatega kohtumas paljud tuntud kirjanikud ja avaliku elu tegelased.
Aastal 2000 algas arvutiajastu - raamatukokku jõudsid esimesed arvutid.
2002. aastal soetati tarkvara ning liituti programmiga URRAM. Alustati kogude sisestamist andmebaasi. Lugejate kasutuses oli kaks internetiühendusega arvutit.
Jaanuaris 2006 mindi üle elektroonilisele laenutusele.
2011. aastal jäi kauaaegne juhataja Koidu Kann pensionile ning tema asemel tuli tööle Kaiu Suurmann.
Aastal 2015 sai raamatukogu sanitaarremondi järgselt värskema näo: vahetati välja valgustid, värviti seinad ning paigaldati uus põrandakate. Soetati uus laenutuslett ja uued riiulid ning uuendati lugejate kasutuses olevad arvuteid. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul anti koostöös Setomaa Rahvahariduse Seltsiga välja kogumik „Uma käega süamest”. Eelnevalt kutsuti kõiki üles kirjutama oma käega mälestusi, lugusid, luuletusi või muud südant puudutavat eesmärgiga jäädvustada inimeste mälestusi just käsitsi kirjutatud lugude kaudu. Samuti oli eesmärgiks pöörata tähelepanu sellele, et kui erinevad ja isikupärased on lisaks mõtetele ja tunnetele ka käekirjad.
2019. aasta oli raamatukogule töine ja sündmusterikas. Kaiu Suurmanni juhtimisel tähistati Nasta Pino, Setomaal sündinud elupõlise ajakirjaniku ja kirjaniku 85. sünniaastapäeva. Talle avati 4. juulil mälestustahvel Usinitsa külaplatsil 4. juulil. Programmiga „Lugemisisu” liitunud 109 raamatukogu seas on ka Mikitamäe raamatukogu lapsed. „Lugemine on kui pilgu pööramine enda sisemusse, kus loetule omaette kaasa elada ja uusi teadmisi ammutada. Märkamatult kasvad lugedes targemaks, empaatilisemaks, loovamaks. „Lugemisisu“ programm innustab seda kõike kogema rohkemaid lapsi ja annab võimaluse raamatumaailma oma sõpradega mänguliselt jagada," räägib programmi eestvedaja Anneli Kengsepp. "Pean suureks väärtuseks, et lugemisprogrammiga kaasnevad ka koolitused raamatukoguhoidjatele, mis toetavad lastega tegelust raamatukogudes".
2021. aastal Setomaa raamatukogud liideti ja Mikitamäe raamatukogu kuulub nüüd Setomaa Vallaraamatukogu koosseisu.
Raamatukogu töötajad:
Paul Ubina 1925 - 1928
W. Kidron 1928 - 1933
Artur Ritsing 1934 - 1935
Mihkel Rajaste 1935 - 1937
Eri Kirikmaa 1937 -
Paul Üksik 1945 - 1946
Jaan Kivisaar 1947- 1947 okt.
Ardo Kirsing 1947 - 1948
Nikolai Lind 1948 - 1950
Liidia Purdeots 1950 - 1952
Herta Lillimets töötab 2 kuud
Paul Sonts 1952 - 1954
Maria Paisnik 1954 - 1966
Laine Pedjak 1966 -1967
Koidu Kann 1967 - 2011
Kaiu Suurmann 2011 - 2021
Triin Kuusemets 2021
Regina Laanelind 2024-2026
Raamatukogu juhatajal oli palju ülesandeid, sealhulgas kohustus tegeleda usklikega. Näiteks 1965. aastal avaldati kohalikule raamatukoguhoidjale tänu heade tulemuste eest seoses töös usklikega. Ühtlasi sooviti teada, et milliseid töövorme selleks kasutati. Eriti oldi huvitatud just individuaalsest tööst erinevate usulahkude liikmetega - raamatukogutöötaja pidi vastama kirjalikult ja nimeliselt, millise ja mitme inimese religioosseid maailmavaateid muudeti ja kuidas see täpselt toimus.
26. aprillil määrati Mikitamäe raamatukogu juhatajaks Koidu Kann, kes tegi siin oma elutöö kuni aastani 2011. Raamatukogu vaevles ruumipuuduses, kõik suuremad üritused toimusid kas kultuurimajas või koolimajas.
1993. aastal anti Mikitamäe raamatukogu kasutusse üks suur ruum vallamaja esimesel korrusel. Asukoht ühes majas koos vallavalitsuse, sidejaoskonna, politsei ja hoiukassaga tagas hea külastatavuse. 1994. aastal saadi juurde teine samasugune ruum. Lõpuks ometi on 2 raamatukogul suured ning avarad ruumid põrandapinnaga 110 m . Soetati uued riiulid, vaibad, nurgadiivan ja televiisor. Koostöös kooli, kooliraamatukogu ja kultuurimajaga pandi alus mitmetele traditsioonidele – näiteks 1994. aastal alustatud Seto muinasjutu päeva tähistatakse siiani. Aastate jooksul on käinud lugejatega kohtumas paljud tuntud kirjanikud ja avaliku elu tegelased.
Aastal 2000 algas arvutiajastu - raamatukokku jõudsid esimesed arvutid.
2002. aastal soetati tarkvara ning liituti programmiga URRAM. Alustati kogude sisestamist andmebaasi. Lugejate kasutuses oli kaks internetiühendusega arvutit.
Jaanuaris 2006 mindi üle elektroonilisele laenutusele.
2011. aastal jäi kauaaegne juhataja Koidu Kann pensionile ning tema asemel tuli tööle Kaiu Suurmann.
Aastal 2015 sai raamatukogu sanitaarremondi järgselt värskema näo: vahetati välja valgustid, värviti seinad ning paigaldati uus põrandakate. Soetati uus laenutuslett ja uued riiulid ning uuendati lugejate kasutuses olevad arvuteid. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul anti koostöös Setomaa Rahvahariduse Seltsiga välja kogumik „Uma käega süamest”. Eelnevalt kutsuti kõiki üles kirjutama oma käega mälestusi, lugusid, luuletusi või muud südant puudutavat eesmärgiga jäädvustada inimeste mälestusi just käsitsi kirjutatud lugude kaudu. Samuti oli eesmärgiks pöörata tähelepanu sellele, et kui erinevad ja isikupärased on lisaks mõtetele ja tunnetele ka käekirjad.
2019. aasta oli raamatukogule töine ja sündmusterikas. Kaiu Suurmanni juhtimisel tähistati Nasta Pino, Setomaal sündinud elupõlise ajakirjaniku ja kirjaniku 85. sünniaastapäeva. Talle avati 4. juulil mälestustahvel Usinitsa külaplatsil 4. juulil. Programmiga „Lugemisisu” liitunud 109 raamatukogu seas on ka Mikitamäe raamatukogu lapsed. „Lugemine on kui pilgu pööramine enda sisemusse, kus loetule omaette kaasa elada ja uusi teadmisi ammutada. Märkamatult kasvad lugedes targemaks, empaatilisemaks, loovamaks. „Lugemisisu“ programm innustab seda kõike kogema rohkemaid lapsi ja annab võimaluse raamatumaailma oma sõpradega mänguliselt jagada," räägib programmi eestvedaja Anneli Kengsepp. "Pean suureks väärtuseks, et lugemisprogrammiga kaasnevad ka koolitused raamatukoguhoidjatele, mis toetavad lastega tegelust raamatukogudes".
2021. aastal Setomaa raamatukogud liideti ja Mikitamäe raamatukogu kuulub nüüd Setomaa Vallaraamatukogu koosseisu.
Raamatukogu töötajad:
Paul Ubina 1925 - 1928
W. Kidron 1928 - 1933
Artur Ritsing 1934 - 1935
Mihkel Rajaste 1935 - 1937
Eri Kirikmaa 1937 -
Paul Üksik 1945 - 1946
Jaan Kivisaar 1947- 1947 okt.
Ardo Kirsing 1947 - 1948
Nikolai Lind 1948 - 1950
Liidia Purdeots 1950 - 1952
Herta Lillimets töötab 2 kuud
Paul Sonts 1952 - 1954
Maria Paisnik 1954 - 1966
Laine Pedjak 1966 -1967
Koidu Kann 1967 - 2011
Kaiu Suurmann 2011 - 2021
Triin Kuusemets 2021
Regina Laanelind 2024-2026
Ajalugu
1925. aastal jõustustunud „Avalikkude raamatukogude seadusega” kohustati kohalikke omavalitsusi avama raamatukogusid ning muretsema nendesse kirjandust. Esimene avalik raamatukogu sai ruumi Mäe vallavalitsuse hoone ühes toas. Lisakohustus raamatuid laenutada langes toonasele vallasekretär Paul Ubinale. Raamatuid hoiti ühes kapis. Laenutuste arvestamiseks oli sisse seatud vihik-kataloog. Laenutamist teostati iga päev kella 9.00 – 11.00. Raamatulaenutus oli tasuline - lugeja pidi maksma kolm marka ühe raamatu pealt nädalas. Korraga tohtis koju laenata kuni kolm raamatut, mis tuli tagastada hiljemalt kolme nädala jooksul. Kui raamatuid õigeks ajaks ei tagastatud, tuli maksta trahvi - viis marka nädalas ühe raamatu eest. Lugemis- ja trahvirahade eest soetati uusi raamatuid. Asutamise aastal oli raamatukogu lugejate kasutuses 220 köidet. Raamatukogu ülalpidamist toetasid rahaliselt Mäe vallavalitsus 16 000 ja Haridusministeerium 9 500 margaga. Eraisikud annetasid raamatute ostmiseks 4 200 marka. Kokku oli toetussumma 29 700 marka.
Raamatukogu juhatamine kuulus vallasekretäri töökohustuste hulka. Sekretäri vahetumisega 1928. aastal võttis töökohustuse üle W. Kidron. Kuna selleks ajaks olid raamatukogul allkogud Igrises, Võõpsus ja Lüübnitsas, siis leiti juhatajale abijõud kolme inimese näol. Raamatukogu oli nüüd avatud ühe korra nädalas, aga selle eest terve päeva, kaheksa tundi. Kogus küündis raamatute arv 1376 eksemplarini, sealhulgas ka vene- ja saksakeelne kirjandus.
1934. aastal tuli tööle uus vallasekretär, seega vahetus automaatselt ka raamatukogu juhataja. Raamatute hulk küündis 2674 köiteni ning lugejad said raamatukogu külastada kahel päeval nädalas, mõlemal päeval kuus tundi. Aastatega kasvas huvi raamatute vastu ning suurenes lugejate arv. Vallasekretär polnud suuteline enam lisatööd oma töö kõrvalt tegema ning 1937. aastal võttis vallavalitsus põhikohaga raamatukogu juhatajana tööle Eri Kirikmaa. Endiselt töötasid allkogud, kus kogude suurus oli tõusnud 500 eksemplarini.
1939. aastal oli Mäe valla raamatukogus 4316 raamatut, nendest 3946 eesti, 284 vene, 52 saksa, 34 inglise keeles. Raamatuid sai paigutada kolme suurde kappi. Sisse oli seatud kataloog ja laenutuste arvestusraamatud. Kojulaenutus oli endiselt tasuline - ühe raamatu laenutuse eest tuli tasuda kolm senti. Laenutustähtaja ületanud raamatute eest nõuti trahvi kolm senti nädalas iga raamatu eest.
1944. aasta sügisel, kui saksa väed olid lahkunud, selgus, et vallamaja ruumid olid rüüstatud, paljud dokumendid põletatud või kõrvaldatud. Sama saatus sai osaks ka raamatukogu raamatutele. Allesjäänud raamatud korjati kokku.
8. veebruaril 1945 alustas tööd Mäe valla keskraamatukogu endises vallamaja hoones, seega samas majas, kus ta 20 aastat tagasi asutati. Kuna raamatuid oli alles 420, jagati ruumi keskrahvamajaga. Mäe valla rahvaraamatukogu nime kandis raamatukogu aastani 1950, mil Võru maakonnast moodustati Räpina rajoon ja Mäe valla raamatukogu nimetati ümber Mikitamäe rahvaraamatukoguks.
22. detsembril 1947. aastal ilmus ENSV Ministrite Nõukogu juures asuva Kultuurhariduslike otsuste komisjoni esimehe M. Platonovi käskkiri nr. 133 „Nõukoguliku raamatukogutöö rakendamine Eesti NSV rahvaraamatukogudes”, kus kästi viivitamata kasutusele võtta uus põhinimestiku vorm, mille kohustuslik element oli kümnendliigituse lühendatud tabelid. Samuti nägi uus vorm ette autoritabelite kasutusele võtmise. Alates 1. jaanuarist 1948 pidi raamatukogudes kasutusele võtma järgmised dokumendid:
a) brošüüride registreerimise vihik
b) ajakirjade ja ajalehtede registreerimise vihik
c) lugejakaardid iga lugeja kohta
d) lugejate registreerimise vihik
e) päevik laenutatud raamatute ja lugejate arvestamiseks
f) massiürituste arvestamise vihik
g) kataloogikaardid kaartkataloogi kasutamiseks
h) raamatukogu inventari (kapid, toolid, lauad jne) sissekandmise vihik
i) kaebuste ja ettepanekute raamat.
Sama käskkirjaga nõuti rändraamatukogude organiseerimist raamatukogude juurde. Juhatajaid kohustati lukustama peale igapäevatöö lõpetamist:
a) raamatukapid
b) raamaturiiulite kasutamisel raamatute hoidmiseks mõeldud tuba
c) kapi- ja laualaegas, kus säilitati asutuse järgmisi dokumente: kirjavahetus, põhinimestik, aruanded, kulude arved, sissetulekute kviitungiraamat, kviitungid kõlbmatu kirjanduse äraandmise üle käskkirjade põhjal jne ning kõik eespool nimetatud dokumendid.
Lisaks kõigele, mis nüüd kibekähku vajas tegemist, pidi raamatukogu regulaarselt andma kõikide korralduste täitmisest aru Kultuurhariduslike Asutuste Komiteele. Nii teatati ühes Mikitamäelt saadetud kirjas, et „Raamatukogu piirkond hõlmab 21 küla, elanikke 2002, kõik eestlased.
Raamatute üldarv seisuga 31. märts 1947 oli 866, lugejate arv 52 inimest, laenutatud raamatuid 1664. Kirjandusõhtuid, lugemisõhtuid ja vestlusi, loenguid ja raamatunäitusi ei saanud kütmata ruumide tõttu kavandada. Raamatukogu asus toona koos rahvamajaga 50 m² ruumis.
Algas ajastu, kus tööd dikteerisid NLKP kongresside ja NLKP keskkomitee pleenumite otsused, kommunismiehitaja moraalikoodeks ning viisaastakute plaanid. Plakateid ja stende võis leida nüüd igalt poolt, soovitatavalt paigutatud nähtavatele kohtadele nagu maja seinad, ristteed ning muidugi siseruumid. Plakatitele kirjutatud tekstid hüüdlausetega saadeti kultuuriministeeriumi poolt, et näitlikku agitatsiooni ikka paremini ja tõhusamalt korraldada. Näiteks „Lihatootmise ülesanne on üldrahvalik, siin ei tohi olla eemalseisjaid ega kõrvaltvaatajaid!” või „Sotsialistlikku võistlust juhib Sadala kolhoos. Ühistöölased, miks meie maha jääme?”
Raamatukogu juhatamine kuulus vallasekretäri töökohustuste hulka. Sekretäri vahetumisega 1928. aastal võttis töökohustuse üle W. Kidron. Kuna selleks ajaks olid raamatukogul allkogud Igrises, Võõpsus ja Lüübnitsas, siis leiti juhatajale abijõud kolme inimese näol. Raamatukogu oli nüüd avatud ühe korra nädalas, aga selle eest terve päeva, kaheksa tundi. Kogus küündis raamatute arv 1376 eksemplarini, sealhulgas ka vene- ja saksakeelne kirjandus.
1934. aastal tuli tööle uus vallasekretär, seega vahetus automaatselt ka raamatukogu juhataja. Raamatute hulk küündis 2674 köiteni ning lugejad said raamatukogu külastada kahel päeval nädalas, mõlemal päeval kuus tundi. Aastatega kasvas huvi raamatute vastu ning suurenes lugejate arv. Vallasekretär polnud suuteline enam lisatööd oma töö kõrvalt tegema ning 1937. aastal võttis vallavalitsus põhikohaga raamatukogu juhatajana tööle Eri Kirikmaa. Endiselt töötasid allkogud, kus kogude suurus oli tõusnud 500 eksemplarini.
1939. aastal oli Mäe valla raamatukogus 4316 raamatut, nendest 3946 eesti, 284 vene, 52 saksa, 34 inglise keeles. Raamatuid sai paigutada kolme suurde kappi. Sisse oli seatud kataloog ja laenutuste arvestusraamatud. Kojulaenutus oli endiselt tasuline - ühe raamatu laenutuse eest tuli tasuda kolm senti. Laenutustähtaja ületanud raamatute eest nõuti trahvi kolm senti nädalas iga raamatu eest.
1944. aasta sügisel, kui saksa väed olid lahkunud, selgus, et vallamaja ruumid olid rüüstatud, paljud dokumendid põletatud või kõrvaldatud. Sama saatus sai osaks ka raamatukogu raamatutele. Allesjäänud raamatud korjati kokku.
8. veebruaril 1945 alustas tööd Mäe valla keskraamatukogu endises vallamaja hoones, seega samas majas, kus ta 20 aastat tagasi asutati. Kuna raamatuid oli alles 420, jagati ruumi keskrahvamajaga. Mäe valla rahvaraamatukogu nime kandis raamatukogu aastani 1950, mil Võru maakonnast moodustati Räpina rajoon ja Mäe valla raamatukogu nimetati ümber Mikitamäe rahvaraamatukoguks.
22. detsembril 1947. aastal ilmus ENSV Ministrite Nõukogu juures asuva Kultuurhariduslike otsuste komisjoni esimehe M. Platonovi käskkiri nr. 133 „Nõukoguliku raamatukogutöö rakendamine Eesti NSV rahvaraamatukogudes”, kus kästi viivitamata kasutusele võtta uus põhinimestiku vorm, mille kohustuslik element oli kümnendliigituse lühendatud tabelid. Samuti nägi uus vorm ette autoritabelite kasutusele võtmise. Alates 1. jaanuarist 1948 pidi raamatukogudes kasutusele võtma järgmised dokumendid:
a) brošüüride registreerimise vihik
b) ajakirjade ja ajalehtede registreerimise vihik
c) lugejakaardid iga lugeja kohta
d) lugejate registreerimise vihik
e) päevik laenutatud raamatute ja lugejate arvestamiseks
f) massiürituste arvestamise vihik
g) kataloogikaardid kaartkataloogi kasutamiseks
h) raamatukogu inventari (kapid, toolid, lauad jne) sissekandmise vihik
i) kaebuste ja ettepanekute raamat.
Sama käskkirjaga nõuti rändraamatukogude organiseerimist raamatukogude juurde. Juhatajaid kohustati lukustama peale igapäevatöö lõpetamist:
a) raamatukapid
b) raamaturiiulite kasutamisel raamatute hoidmiseks mõeldud tuba
c) kapi- ja laualaegas, kus säilitati asutuse järgmisi dokumente: kirjavahetus, põhinimestik, aruanded, kulude arved, sissetulekute kviitungiraamat, kviitungid kõlbmatu kirjanduse äraandmise üle käskkirjade põhjal jne ning kõik eespool nimetatud dokumendid.
Lisaks kõigele, mis nüüd kibekähku vajas tegemist, pidi raamatukogu regulaarselt andma kõikide korralduste täitmisest aru Kultuurhariduslike Asutuste Komiteele. Nii teatati ühes Mikitamäelt saadetud kirjas, et „Raamatukogu piirkond hõlmab 21 küla, elanikke 2002, kõik eestlased.
Raamatute üldarv seisuga 31. märts 1947 oli 866, lugejate arv 52 inimest, laenutatud raamatuid 1664. Kirjandusõhtuid, lugemisõhtuid ja vestlusi, loenguid ja raamatunäitusi ei saanud kütmata ruumide tõttu kavandada. Raamatukogu asus toona koos rahvamajaga 50 m² ruumis.
Algas ajastu, kus tööd dikteerisid NLKP kongresside ja NLKP keskkomitee pleenumite otsused, kommunismiehitaja moraalikoodeks ning viisaastakute plaanid. Plakateid ja stende võis leida nüüd igalt poolt, soovitatavalt paigutatud nähtavatele kohtadele nagu maja seinad, ristteed ning muidugi siseruumid. Plakatitele kirjutatud tekstid hüüdlausetega saadeti kultuuriministeeriumi poolt, et näitlikku agitatsiooni ikka paremini ja tõhusamalt korraldada. Näiteks „Lihatootmise ülesanne on üldrahvalik, siin ei tohi olla eemalseisjaid ega kõrvaltvaatajaid!” või „Sotsialistlikku võistlust juhib Sadala kolhoos. Ühistöölased, miks meie maha jääme?”