2011. aasta avaürituseks kujunes saatuse tahtel 25. jaanuaril Kanadas surnud endise meremäelase, väliseesti raamatute suurannetaja ning valla noorte toetusfondi asutaja ja rahastaja Helgi Roseni mälestusõhtu. Seto meestelaulu ja pillilugude edasikandja ning tunnustatud kodu-uurija Paul Vahelaane kogumike „Uma Uusvada“ ja „Tsergondõ-edimäne kerigukülä“ esitlus toimus koos kirikuõpetaja Isa Viktori ning Tartu leeloansambliga „Liinats`üraq“, mille aktiivne liige kogumike autor ka ise on. Koostöös noortekeskusega sai teoks luuleõhtu „Kevad südames“, mille raames noored isegi oma kevadmõtted luulevormi panid. Armastatud luuletaja Virve  Osila 65. sünnipäeva tähistati luule- ja muusikaõhtuga „Kodust KODU inimesed ise teha saavad“. Eesti raamatu päeval olid tähelepanu keskmes Eesti Mälu sarjas ilmunud raamatud. Teemaüritused „Vanaemade vahvad nipid“ ja „Õpime vanu mänge ja tantse“ teenisid erinevate põlvkondade omavaheliste sidemete tugevdamise eesmärki. Suvel külastas raamatukogu udmurdi kultuuri- ja omavalitsustegelaste delegatsioon, kelle hulgas oli ka Bayterjakovo külaraamatukogu juhataja Aleftina Tarasova. Kauge maa kolleeg oli huvitatud raamatukogutöö üksikasjadest, eriti programmist RIKS.

2012. aastal viidi seoses muudatustega vallavalitsuse struktuuris raamatukogud arendusnõuniku haldusalasse. Raamatukogude roll ja vastutus valla arengueesmärkide saavutamises jäi üldjoontes samaks, lisandus koduvalla kohta trükimeedias avaldatud materjalide monitooring. Kord kuus hakkas vallavanem Rein Järvelill kokku kutsuma allasutuste juhtide ümarlaua nõupidamisi, kus kõik andsid ülevaate oma viimase aja töödest. Vallavanem ise aga esitas kokkuvõtte samal perioodil vallavalitsuse ja volikogu tasandil toimunust. Lisaks viis vallavanem vähemalt üks kord aastas oma töötajatega läbi kahetunniseid juhtimisvestlusi. Koostöös kooli, lasteaia, noortekeskuse, seltsingutega ja vallavalitsusega tähistati Meremäe valla 90. sünnipäeva ning koolihariduse alguse 105. aastapäeva.

2013. aastal viidi Eesti Rahvusraamatukogu eestvõtmisel projekti „E-rahvusraamatukogu tuleb külla” raames läbi koolituspäev koos praktilise õppusega. Aktiivselt osalesid kooliõpilased ja õpetajad, aga huvilisi jätkus nii külarahva seast kui piirkonna teistest asutustest ja seltsidest. E-lugemise võimaluste kõrval tutvustati Eesti Rahvusraamatukogu e-andmebaase. Ajalehes „Setomaa“ avaldati kolm lugemissoovitust. Maakonna raamatukoguhoidjate seminaril tutvustati raamatusarja „Seto Kirävara” ning esitleti selles ilmunud raamatut „Raasakõisi Setomaalt. Setomaa Hurda Jakobi silme läbi”. Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva eel kohtusid väikesed lugejad vallavanemaga. Jututeemad olid igati tähtsad ja tõsised: minu kodu, minu lasteaed ja minu kool; minu koduvald ja minu kodumaa. Koostöös noortekeskusega korraldati lastele matk „Koduümbruse ajaloo ja pärimuse jälgedes”. Ürituste sarjas „Tuntud inimene raamatukogus” toimunud kohtumisel noortega rääkis perearst Katrin Rahusoov oma lapsepõlve lemmikraamatutest ning raamatute ja lugemise olulisusest. Koos naiskooriga korraldati teemaõhtu „Mis maa see on”. Oma panus anti 20 aastat tagasi just raamatukogus kooskäimisi alustanud Meremäe Pensionäride Seltsi juubelisünnipäeva tähistamisse. Täiskasvanud õppija nädalal ja raamatukogupäevadel õpiti nii uusi kui vanu asju: paelapunumisest ja vöökudumisest kuni e-raamatute lugemiseni välja. Videvikutund “Hando Runneli loomingu lummuses” tõi kohale erinevas vanuses raamatusõpru.

2014. aasta veebruari lõpus, vallavalitsuse kabinettide renoveerimistööde käigus võeti ette ka raamatukogu põranda remont. Tublide lugejate ja vallavalitsuse töötajate abil said nii välja- kui sissekolimine ning kõik hädavajalikud tööd ruttu tehtud ning aprillikuu esimestel päevadel said lugejad taas rõõmustada värske väljanägemise saanud raamatukogu üle. Aastate jooksul kogutud kodulooliste materjalidega sai raamatukogu omalt poolt abiks olla Rein Järvelille juhitud Setopeedia projekti elluviimisel. Tänu sellele on nüüd Vikipeediast võimalik leida vähemalt 50 täiendavat artiklit Meremäe valla kohta. Raamatukogu lõi kaasa vallavalitsuse algatatud loomerünnaku, Meremäe vallast pärit või siinse kandiga mingil muul moel tihedamalt seotud loomeinimeste kokkusaamise läbiviimisel.

2015. aastal vaheti välja kaks lugejaarvutit koos monitoridega ja uuendati tarkvara ka juhataja tööarvutis. Seoses tehnoloogiliste uuendustega vallamajas paranes tuntavalt interneti püsiühenduse kiirus. Isikliku sülearvuti, nutitelefoni või mõne muu kaasaskantavas seadmega töötavaid inimesi liigub raamatukogus aastaringselt, eriti suvekuudel, kes väga hindavad WiFi olemasolu. Probleemiks on eakatematele ja liikumisraskustega inimestele juurdepääsu tagamine teisel korrusel asuvasse raamatukokku. Kuna tehnilist lahendust pole õnnestunud leida, toimub nende teenindamine sisuliselt raamatukogutrepi ees alumisel korrusel. Kohaliku poe sulgemine mõjutas raamatukogu külastatavust, sest poe- ja raamatukogukäigud on kaugemate külade elanikel alati ikka paaris käinud. Kultuuriministeeriumi “Eesti kirjandus” programmi kaudu rahastatud projekti „Eesti uuema aja kirjanduse populariseerimine Meremäe valla lugejaskonna hulgas“ kaudu korraldati koostöös Obinitsa raamatukoguga 2015. aastal oma piirkonna elanikele märkimisväärselt enam kultuuriüritusi. Laste lemmikkirjaniku, Nukitsa konkursi mitmekordse laureaadi Ilmar Tomuski külaskäigu ootusesse ning ettevalmistustesse oli haaratud terve kogukond ning muljed sellelt õnnestunud ürituselt toidavad erinevate põlvkondade meeli kindlasti veel aastaid. Muusika-aasta tähtsündmuseks kujunes kohtumine Meremäe Kooli muusikaõpetaja Peeter Pai ning tema poja Kauriga. Nende autorilaulude kontserdil lõi kaasa noor lugeja Katrin Pavlov. Muusika raamatukogus - see kõlas tõesti hästi!

2016. aastal osales Meremäe vallavalitsus KIK-i poolt rahastatud projektis „Euroopa Rohelise kontori põhimõtete rakendamine Meremäe vallamajas ja seal asuvates asutustes“. Kolm sisukat koolituspäeva leidsid aset Tartu Loodusmajas, Räpina Loodusmajas ning Meremäe vallamajas. Raamatukogus kujundati teemakohane kirjanduse väljapanek koos infomaterjalidega külastajatele jagamiseks. Lasteaias alustati kooliõpetajatega lugemis- ja jutustamistundidega algklasside õpilastele. Hästi toimis vestlusringide sari „Mina lugesin, loe sina ka“. Merekultuuriaastat tähistati raamatunäitusega „Meri eesti kirjanduses“ ning meeleoluka kirjandusõhtuga „Meremäelaste mereigatsus – mere lood ja laulud osalejate endi esituses“.

2017. aastal tähistati valla 95. sünnipäeva ning 110. aasta möödumist koolihariduse andmise algusest Meremäe Keskkooli eelkäijaks olnud Serga algkoolis. Jaanuarist maini toimusid raamatukogus ja vallamaja saalis piirkonna ajalugu käsitlevate ülevaatenäituste tutvustused kõigile huvilistele ja külalistele. Vestluste alateemad olid: „Meremäe vald oma ajaloo esimesel kümnendil 1922-1932“, „Rahulikud kolmekümnendad, riigipööre ja sõjasündmused meie vallas“, „Väikekolhoosidest suurmajanditeni“ ja „Taasiseseisvunud Meremäe vald“. 26. mail, Meremäe valla pidulikul juubeliaktusel, anti Anni Lahele üle valla tänukiri ja elutööpreemia pikaajalise kohusetundliku raamatukogutöö ning valla ajaloo uurimise, jäädvustamise ja esitlemise eest. Aasta oli Meremäe kandi jaoks märkimisväärne kirjanduslikus mõttes. Uusvada külas Rein Järvelille eestvõtmisel sündinud kirjastus Seto Kiri tuli välja oma esikteostega. Oktoobri alguses esitles vallamaja saalis raamatukogu kauaaegne lugeja Lea Ojamets seto keelde tõlgitud A. Saint-Exupery „Väikest printsi“. Detsembris nägi ilmavalgust seto eepose „Peko“ illustreeritud väljaanne. Taaskord lõid lapsed innukalt kaasa maakondlikul lugemisvõistlusel „Laste-Raamatu-Suvi 2017“. Aasta lõpus käivitusid Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugemisprogrammi „Aitan lapsi raamatu juurde“ ettevõtmised. Täiskasvanud õppija nädala näitustel tutvustati Meremäe kandi meistrite näputöid ning suures valikus käsitööalaseid trükiseid. Toimusid paberpunutiste ja jõulukaunistuste õpitoad.

2017 oli üleriigilise haldusreformi ettevalmistamise ja läbiviimise aasta. Vallamajas toimus palju arutelusid ja kohtumisi riigiesindajatega, lausa presidendi ja peaministrini välja. Peeti palju koosolekuid ja tuliseid vaidlusi ning isegi miitinguid. Lõpuks lahendas riik keerulise ning vastuolulise olukorra läbi kahe rahvaküsitluse, millest esimese tulemuste põhjal moodustati Setomaa vald ning teine andis ülekaaluka eelistuse selle valla kuulumisele Võru maakonna koosseisu. Oktoobris valiti juba Setomaa valla esimene volikogu, kes valis esimeheks Rein Järvelille. Setomaa vallavanemaks sai Raul Kudre.

2018 oli esimene täispikk tööaasta uues vallas. Ümberkorralduste käigus Meremäe vallamajas vabaks jäänud raamatupidajate ruum anti raamatukogu kasutusse ning see andis võimaluse suurendada ning lugejate jaoks mugavamaks muuta riiulirivide vahesid. Eesti Vabariigi 100. juubelisünnipäeva eel sai teoks rahvarohke kohtumine mitmete ülikoolide õppejõu, tunnustatud õigusajaloo professori Peeter Järvelaidiga, kelle juured ja lapsepõlverajad on Meremäel. Ürituse kulminatsiooniks kujunes seto keelde tõlgitud Eesti põhiseaduse „Eesti riigi põhikirä`“ esitlus kirjastuse Seto Kiri poolt. Raamatu valmimisse on oma panuse andnud ka Peeter Järvelaid ise, kes hindab niivõrd tähtsa raamatu ilmumist seto keeles väga oluliseks: „Kui ütel nii väikol rahvakillul nigu seto´, om olõmah umakiilne riigi põhisäädüs, siis on tuu väiga väkev rahvas.“ Laste erinevatele vanuseastmetele korraldati teemaõhtu A. Valliku raamatu „Laste Oma Eesti“ põhjal. Koos Obinitsa raamatukoguga käivitati ERÜ ühisprojekt „Üheskoos suudame rohkem“, mille üheks eesmärgiks oli tutvustada lastekirjanduse klassikasse kuuluvate teoste abil tänapäeva noortele oma maa ja rahva lugu. Setomaa valla eelarvest raamatukogule eraldatud kultuuriürituste korraldamise sihtotstarbeline toetus tagab aastaringse ürituste korraldamise võimaluse ja üleriigiliste projektide kaasfinantseerimise. Seekordne raamatusõprade kirjandus- ja kultuurilooline ekskursioon viis Mõnistesse. Kuutsi raamatukogu juhataja Helgi-Loviise Kõivumägi juhatusel külastati Kuutsi raamatukogu, Mõniste Kooli ja muuseumituba. Õpilaste esituses vaadati Meremäe Keskkooli kunagise direktori A. Pazuhhanitsi juhendamisel valminud Vabadussõjaainelist näitemängu. Muret valmistas Meremäe perearstipunkti sulgemine. Raamatukogu aitab internetist vajalikku infot hankida ja erinevate ametkondadega suhelda. Päringutele vastamise käigus juhendatakse inimesi internetipõhise asjaajamise küsimustes.

2019. aastal tähistati eesti keele riigikeelena esmamainimise 100. sünnipäeva raamatukogu eestvõtmisel tervet kogukonda kaasava suurüritusega, kus päevakohase ettekandega esines Meremäe Keskkooli vilistlane, kauaaegne Eesti Rahvusringhäälingu toimetaja Silvia Karro. Et ÜRO Peaassamblee kuulutas 2019. aasta rahvusvaheliseks põliskeelte aastaks, siis tegeldi raamatukogus taas seto keele ja kultuuri esiletõstmise ning väärtustamisega. Eesti üldlaulupidude 150. juubeliks kujundati väljapanek „Eesti laulupeod sõnas ja pildis“. Laulupeoaasta pisikeseks pärliks kujunes A. Röömeli armas raamatuke „Laulupeole!“, mis köitis nii lapsi kui täiskasvanud lugejaid, päästes näiteks eakate seltsingu kokkusaamisel valla tõelise mälestuste tulva elu jooksul kogetud suurpidudelt. Uueks väljakutseks kujunes osalemine Eesti Lastekirjanduse Keskuse programmis „Lugemisisu”, mille raames jõudis raamatukokku vahvate võimalustega “Rampsu raamatukogu“ nime kandev laste lugemiskeskus. Seto keele nädalal viidi läbi kirjandus- ja kultuuriminutite sari „Üts raamat, kats kiilt“, kus iga päev luges keegi lastest ette ühe setokeelse loo Terje Lillmaa kakskeelsest muinasjutukogumikust „Õnnõotsja“/Õnneotsija“. Korda läksid kirjanduslik õhtupoolik eesti isamaaluule ja –lauludega ning raamatu „Minu Setomaa“ esitlus koos autori, Seto Kuningriigi ülemsootska Annela Laaneotsa ja kirjastaja Epp Petronega.

Kõige eelpool kirjeldatuga seoses kuulub raamatukogu siiras tänu kauaaegsetele headele abilistele ja koostööpartneritelhe: Meremäe Pensionäride seltsing ja selle lauluansambel Meribel, Meremäe kooli- ja lasteaiapere, naiskoori liikmed ja juhid ning vallavalitsuse töötajad.

Raamatukogu töötajad

Aleksander Eichenbaum 1925  

Johan Tamm 1925–1931

Arnold Trolla 1932–1933

Richard Raudsepp 1934–1938

Marta Rannaste 1938–1941

Alide Heeringson 1941–1944

Friedrich Meri 1945

Silvi Erik 1946–1947

Olga Vint 1948–1949

Aleksei Kuusemägi 1950–1951

Eha Pilt 1951

Aleksei Kalvik 1951–1953

Luule Oper 1953

Vassili Lillepuu 1953–1955

Ivo Lillepuu 1956

Kaarel Tetsmann 1957

Valdur Helm 1958–1959

Elvi Kirsipuu 1960–1964

Mare Kuhi 1964–1968

Mare Poll 1968–1973

Villu Lillmaa 1971–1972 

Anni Lahe 1972

Sinaida Mäepalo 1974, 1977–1978

Hele- Mall Remmel 1975, 1976

Asendajatena on raamatukoguhoidjate lapsehoolduspuhkuste ajal töötanud: Eha Zerel, Jüri Adams, Helga Uba, Voldemar Rannaste.

Ajalugu

Meremäe raamatukogu Meremäe vallavalitsuse juures asutati vallanõukogu otsusega 5. veebruaril 1925. Valla kassast eraldati raamatukogu tegevuse tarvis 6000 marka. 1923. aasta lõpus valminud väikeses vallamajas olid mõningad ehitustööd veel pooleli, mistõttu paigutati esimene kapitäis raamatuid ajutiselt lähedal asuva Aleksander Eichenbaumi kauplusesse, kust poepidaja ise neid huvilistele tasuta lugeda andis. Sobival võimalusel koliti aga raamatukapp üle vallamajja, kus raamatukogu juhataja töö võttis enda peale vallasekretär Johan Tamm. Suurt hoolt kandis ta lugemisvara täiendamise eest, käies ise pidevalt Petseris, Maria Grüntali raamatuäris raamatuid valimas. Kohale toimetati need Petseri maakonna koolivalitsuse kaudu.  

1932. aasta septembris valmis uus, kahekorruseline Meremäe vallamaja, kuhu vallavalitsus raamatukogu kaasa võttis. Samas majas töötatakse tänaseni.

1932./33. aasta kohta koostatud aruandest saab lugeda: „Raamatukogu tarvitada on kaks kinnist kappi, kus on 664 raamatut. Kokku võeti neid sel aastal välja 1351 korral, kõige rohkem, 11 korral, A. Saali „Põgenenud kloostri kasvandikku". Kaheksa korda loeti J. Verne „Saladuslikku saart" ning E. Bornhöhe „Tasujat". Korraga võis võtta kolm köidet ning tagastada tuli need hiljemalt kolme nädala jooksul. Tähtaja möödumise korral nõuti sisse iga viivitatud nädala eest kümme senti trahviraha ühe raamatu kohta. Raamatukogu oli lahti neljapäeviti, lugejaid oli siis 163.

1938. aastal nimetati Meremäe raamatukogu valla pearaamatukoguks ning selle juhatajaks määrati aktiivne seltsielu tegelane, endine Palande pühapäevakooli õpetaja Marta Rannaste. Sulbi, Tsirgu, Looska, Tobrova ja Meldova algkoolide juurde moodustati haruraamatukogud, kus raamatuid hakkasid laenutama kohalikud kooliõpetajad.

1940. aasta pöördelised sündmused katkestasid Eesti rahuliku elu ja arengu. 10. juulil sai vallavanem Andrei Mündel korralduse võim viivitamatult üle anda uue aja ametnikele. Marta Rannaste jäi esialgu küll tööle, aga ta saadeti kohe kursustele, kus selgitati marksismileninismi põhiseisukohti ning jagati korraldusi, kuidas raamatukogutöö uute nõuetega vastavusse viia. 14. juunil 1941 küüditati ta aga koos perekonnaga Siberisse. Sõja-aastail raamatukogu pidevalt avatud ei olnud. Enam-vähem normaalselt saadi tegutseda aastatel 1942–1943.

1944. aasta augustis-septembris, mil taas vahetus võim, hävitati enamus vallavalitsuse dokumentidest. Nendega koos langes tuleroaks suur osa iseseisvusajal ilmunud trükistest.

Aastatel 1945–1957 oli lugejaid 250 ja laenutusi 4000 ringis. Rändraamatukogud töötasid 1. Mai ja Tasuja kolhoosis. Raamatukoguhoidjal tuli sel ajal täita palju ühiskondlikkeülesandeid: osaleda viljavarumisel, mitmesugusel agitatsioonitööl piirkonnas, kevadkülvi ja loomade loendusel, hooajatöödel kolhoosis jne. Kinoseansside eel pidi tihti loengutega esinema, näiteks teemadel „Igasse kolhoosi puuviljaaiad ja mesilad!", „Nõukogude valimissüsteem – kõige demokraatlikum maailmas". Muidugi õnnestus kõige selle kõrval korraldada mitmeid kirjandusõhtuid, raamatuarutelusid ja kohtumisi. Murranguliseks Meremäe piirkonna jaoks kujunes aasta 1957, mil 7-klassiline kool muudeti keskkooliks. Uute õpetajatena saabus piirkonda palju haritud noori, kes aktiivse ja energilise tegutsemisega ning kohalikke kaasates viisid siinse haridus- kui kultuurielu kiiresti taas tõusule. Raamatukogu juhatajaks tuli Viljandi Kultuurhariduskooli lõpetanud Elvi Kirsipuu. Aasta lõpus oli lugejaid juba 464, algust tehti kataloogide süsteemi sisseseadmisega. Koos teiste piirkonna aktiivsete noortega korraldati mitmeid huvitavaid üritusi, mis pealtnäha paistsid propagandistlikud, aga sisult olid tihti vägagi rahvuslikud. Näiteks V. I. Lenini sünnipäeva tähistamise sildi all peeti ära jüripäev. 1. mai, suure töörahva püha eelõhtul, olid alati Kärneri kaasiku taga rahvarohked, sisuka eeskavaga kevadpeod, kus Meremäe Keskkooli puhkpilliorkestri ning akordionihelide saatel tantsiti lõkke paistel hommikuni. Mare Polli tööle asumisega alustati raamatukogu ajaloo uurimist. Sovhoosi „Võit“ Tsirgu, Lepa, Uusvada ja Meremäe kontorites ning Kalatsovas, autokaupluse peatuskohas käivitati laenutuspunktide töö, mis tõstis tublisti lugejate ja laenutuste arvu ning Meremäe külanõukogu otsustas 1971. aasta sügisel teise töötaja juurde võtta. Lühikeset aega töötas Mare kõrval Villu Lillmaa.

1. juulil 1972 alustas raamatukogutööd Anni Lahe. 1. jaanuaril

1974 viidi Mare Poll üle Võrumaa Keskraamatukokku. Meremäele jäi 1,5 ametikohta, mis 1979. aastal vähendati ühele. Viis laenutuspunkti jätkasid tööd sovhoosiaja lõpuni. Raamatunäituste ja -tundide, vestluste ja kirjandusülevaadete kõrval korraldas raamatukogu kirjandus- ja teemaõhtuid ja raamatuarutelusid. Suuremate ürituste puhul tehti tihedat koostööd kooli ja rahvamajaga ning Illi raamatukoguga, samuti sovhoosiga „Võit“. 

Meremäe kandi lugejatega on erinevatel aegadel kohtunud Jüri ja Ülo Tuulik, Vladislav Koržets, Ira Lember, Paul Haavaoks, Raimond Kaugver, Helle Laas, Eleonora Javorskaja, Ilmar Vananurm, Enn Vaino, Virve Osila. Ott Arder käis esinemas koguni kolmel korral. Hando Runneliga saadi kokku Eesti Kirjandusmuuseumis.

1980.-1990. aastaid võib nimetada raamatukogu ning kogu piirkonna ajaloo süvendatud uurimise aastateks. 1986. aasta aprillis,seoses kirjanik Robert Vaidlo külaskäiguga kutsuti raamatukogu juures kokku noorte leelokoor „Maräkõsõ`“. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul osales seto leelo- ja tantsurühmas üle 60 kohaliku noore. Raamatukogu juurde koondus naiste ja meeste leelokoori „Hõpõhelme`“ tegevus. Aktiivselt võeti osa folklooriüritustest nii kodu- kui välismaal. Menukalt kulges rahvaluuleteadlase ja folkloristi Ingrid Rüütli initsiatiivil 1996. aasta augustis läbiviidud kolmepäevane suurüritus „Etnograafiline setu pulm", mille Jüri Tallinna filmigrupp täies mahus üles võttis.

1988. aasta 2. aprillil toimunud Eesti loomeliitude pleenumi materjalide aruteludega raamatukogus käivitusid uue ärkamisaja ettevõtmised. Teemaõhtud „Ilus on maa, mida armastan", „Laulud eestiaegsetele meestele", jõuluõhtu koos kirikuõpetaja Jüri Vallsaluga, Eesti Vabariigi sünnipäevade, võidupüha ning juuni- ja märtsiküüditamise aastapäevade tähistamine läksid rahvale väga hinge ning tõid alati kohale märkimisväärselt palju rahvast. 

1989. aasta algul jõudsid raamatukokku endise meremäelase, tollal Kanadas elanud Helgi Roseni saadetud väliseesti raamatud. Artur Adsoni „Lahkumine", Robert Raidi „Kui venelased tulid", „Eesti rahva kannatuste aasta", kolmeköiteline „Eestlased Kanadas” jt liikusid kiiruga käest kätte ning olid erinevates seltskondades tihti elavaks jutuaineks. Peagi lisandusid neile Tepija küla mehe Aleks Kotka kodukandi rahvale saadetud haruldased trükised. Mitmed rariteedid pärinevad veel võõrsil elanud L. Lehtmetsa, A. Kütti, H. Jõe ja L. Pütsepa isiklikest kogudest. Lähedased kontaktid olid raamatukogul vene poetessi ning eesti kirjanduse vene keelde tõlkija Eleonora Javorskajaga, kelle suvekodu asus 1980ndate aastate lõpus Kalatsova külas. Eesti taasiseseisvumine andis raamatukogule uue hinguse ja sisu. Koos lugejatega rännati Anton Hansen Tammsaare, Oskar Lutsu, August Kitzbergi ja Juhan Liivi loomingu radadel. Emakeeleõpetaja Kaleph Jõulu innustusel ja koostöös kooliperega korraldas raamatukogu kaks setu keelepäeva „Mu imäkiil om seto kiil" (1999 ja 2003).

1999.-2011. aastani oli Anni Lahe Meremäe Vallavolikogu liige, aastatel 1999-2005 selle esimees. Aastal 1999 leidis raamatukogus koha euroinfokeskuse stend, septembris 2001 avalik internetipunkt (AIP). Tegevustele paremate võimaluste loomiseks tuli juhatajal aktiivselt tegeleda projektitööga.

2002. aastal tähistas Meremäe vald 80. juubelisünnipäeva, mille puhul koostas Anni Lahe valla ajaloost põhjaliku ülevaatenäituse. Vallavalitsuse toel õnnestus juubelipidustuste käigus avada koolimaja renoveeritud ruumides unikaalsete materjalidega valla ajalugu käsitlev kodulootuba. Sügisel tähistati raamatukogu eestvõtmisel suure rahvapeoga teeneka haridus- ja kultuuritegelase Mihkel Pihlapuu 90. sünniaastapäeva.

2003. aasta mahukaim raamatunäitus kandis pealkirja "Eestimaa eesti luules", mille sisu uuendati iga kuu. Tähistati seto keele päeva ja Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäeva. Kohtuti luuletaja Virve Osilaga. Külas käis Meremäe kooli vilistlane Heino Kalle, kes kaugete aegade mälestuste kõrval tutvustas oma luuleloomingut. Tunnustades kodukandi ajaloo suuremahulist uurimist, kogutud materjalide jäädvustamist ja kodukanditeemaliste ajalookonverentside läbiviimist, nimetati Anni Lahe 2003. aasta Võrumaa parimaks maaraamatukoguhoidjaks. Projektirahadega õnnestus vallavalitsusel sügiseks välja vahetada maja katus, fassaad, aknad ja uksed. Korralik maja soojustamine muutis raamatukogu ruumid palju hubasemaks.

2004. aastal tegi vald eurorahade toel korraliku remondi ka raamatukogu siseruumides. Remondi ajaks koliti all korrusel asuvasse saali, kus teenindati lugejaid nelja kuu jooksul. Kultuuriministeeriumi toel hangiti kaasaegne sisustus ning raamatukogu taasavati septembri algul. Valmis ruum koolituste ja seminaride jaoks. Koostöös kooli ja teiste heade abilistega anti 2004. aastal välja setumurdeline omaloomingukogumik „Uma sulõga umah keeleh“, mida ilmestasid õpilaste illustratsioonid.

5. veebruaril 2005 tähistas Meremäe raamatukogu 80. sünnipäeva. Suurt pidu ja kutsetega külalisi polnud, aga kõik, kes sel päeval sattusid raamatukokku tulema, kostitati kohvi, koogi ja suupistetega. Vestlusringides meenutati möödaläinud aegu ja tutvuti raamatukogu ajalugu ja haruldasi trükiseid tutvustava näitusega. Erilist tähelepanu köitis väljapanek „Mida peitis vallamaja pööning“. Tähelepanelikud remondimehed olid leidnud pööningult koltunud ja ajahambast kõvasti puretud, aga osaliselt siiski veel mingil määral kasutatavaid,

Setomaa vald väga väärtuslikke Meremäe vallavalitsuse dokumentide katkeid aastatest 1922 – 1930. Jätkuvalt kogunes raamatukogus kord kuus pensionäride selts. Elavat huvi pälvis raamatukogu videoarhiiv. Märgatavalt suurenes interneti kasutamine, mistõttu tuli Anni Lahel juhendada peamiselt eakaid, kellel polnud varasemat kogemust arvutitega. Seltsinguid abistati projektide kirjutamisel ning aruannete koostamisel. Kunagise Meremäe Keskkooli kauaaegse muusikaõpetaja Kaarel Tetsmanni 70. sünnipäeva tähistamine koos juubilari enda juhendatava Jõgeva meeskooriga „Mehis“ ning saalitäie endiste õpetajate ja vilistlastega kujunes südamlikuks ja meeleolukaks Meremäe kandi kultuuri- ja koduloopäevaks. Miinusmärgina jääb 2005. aastat meenutama aga tõik, et postiteenuse säilitamise nimel Meremäe piirkonnas tuli raamatukogul kahjuks loobuda koolimajas asuvast kodulootoast ning anda see ruum Eesti Posti käsutusse. Kurvastust suurendab veelgi tõsiasi, et vaatamata valla vastutulelikkusele ja hoolele otsustas riigi osalusega suurfirma ikkagi mõne aasta pärast postkontori sulgeda.

2006. aasta kõige mahukamaks tööks oli kogude korrastamine ja teavikute sisestamine elektronkataloogi. Alustati lugejate andmebaasi moodustamist. Kahe AIPi arvuti kaudu oli tagatud kõigile soovijatele vaba juurdepääs avalikule teabele. Uus teenus oli isikliku arvutiga töötamise võimalus. Raamatunäitustest olid ülevaatlikumad teatriaastale pühendatud eesti erinevate põlvkondade näitlejaid tutvustav sarinäitus „Teatriteedel”, taasiseseisvumise teemaline „Viisteist aastat vabana”. Raamatukogupäevi toetasid ”Lugedes rikkamaks”, „Mulle meeldib kaasaegne eesti kirjandus” ja täiskasvanutele edasiõppimisvõimalusi tutvustav ”Õpime mõnuga”. Menukamateks osutusid omakultuuri teemaõhtu „Talsipühist viiris`tmisõni” ja kohalikku folkloori tutvustav üritus "Seto tsõõr". Vanemate klasside õpilastele teemaüritus „Peko – setude ebajumal, eepiline kangelane ja kuningas” ja kohtumine kunagise Meremäe kooliõpetaja Kersti Paiga ning tema luulekogu „Väikse lapse värsivihik” esitlus. Virve Osila juubelit tähistati luuleõhtuga ”Enesesse uskudes”. Raamatukogu külastasid mitmed välisdelegatsioonid, neist esinduslikumaks kujunes kohtumine Rootsi suursaadiku Dag Harteliusega.

Elektroonilisele laenutusele mindi üle aastal 2007, mis tegi heameelt nii raamatukogu juhatajale kui ka lugejatele. Mitmed terasemad viimaste hulgast hakkasid seda kutsuma„suureks hüppeks“. Raamatukogu aitas kaasa valla 85. aastapäeva ürituste korraldamisele. Projekti "Täiskasvanud õppija" raames viidi läbi nõustamispäev, kus külaliseks oli karjäärinõustaja Heli Hillep. Anni Lahel oli võimalus osaleda Võrumaa raamatukoguhoidjate õppereisil Taanis, Saksamaal, Soomes ja Rootsis. Oma lugejatele korraldati ekskursioon IdaVirumaa kirjandus- ja kultuuriloolistesse paikadesse.

2008. aastal sai Eesti Vabariik 90. Iseseisvuspäeva eel toimus kohtumine Jüri Adamsiga. Leinapargis mälestati repressioonide läbi hukkunud vallakodanikke. Püsinäituse „Eesti Vabariik 90“ sisu uuendati aasta läbi, lähtuvalt väljakuulutatud teemakuudest. Vanema kooliea lastega vaadati filmi „Nimed marmortahvlil“ ning arutleti A. Kivikase samanimelise raamatu üle. „Kaugelt kodus“ – nii võib kokku võtta taasiseseisvumispäeva paiku raamatukogus aset leidnud südamlikud kohtumised USAs elava endise meremäelase, raamatute suurannetaja Aleks Kotka, tema poja Kalju ja tütre Virve ning tütretütre Kristiinaga. Raamatukogupäevade deviisi kandev raamatunäitus „Loeb, mida loed“, kus põhirõhk oli uuema aja eesti väärtkirjandusel ning viimastel aastatel ilmunud elulooraamatutest koostatud näitus „Enese elust ja elust enesest“ äratasid elavat huvi ning ärgitasid mitmeid huvitavaid vestlusi. 

2009. aasta alguseks viidi vallamaja üle maaküttele. Ära jäid küttepuude muretsemine ja töötlemine, nende pidev teisele korrusele tassimine ning loomulikult kütmine ise. Raamatukogu ruumid püsisid pidevalt ühtlaselt soojad ja samuti oli põhjust rõõmustada Skype`i kasutamisvõimaluste üle. Eakate inimeste mälestuste, vanade fotode ja muude allikamaterjalide kogumiseks ning talletamiseks ja kodupaiga ajaloo valgete laikude täitmiseks moodustati raamatukogu juures õpiring „Oleme osake Eestimaast“. Tähistati märtsiküüditamise 60. aastapäeva. Lugejatega käis kohtumas Tiit Vahemets. Kaasaelamist pakkus meenutuste õhtu elust kolhooside ja sovhooside ajal ning folklooripäev koos udmurdi külalistega. Raamatukogupäevade avamisel laenutas raamatuid vallavanem Peeter Sibul. Aidati kaasa valla ühisürituste korraldamisele: uue aasta ning võidutule tervitamine Meremäe mäel, kevadise ja talvise migulapäeva peod valla eakatele, jaanituli, Serga külapäeva läbiviimine ning lauluema Olga Lohki mälestuskivi avamine. Väärtustamaks Meremäe raamatukogu pikaajalist kodulootööd, piirkonna aja- ja kultuuriloo uurimist ning selle talletamist, omistas Vabariigi Valitsus Meremäe vallavalitsuse ettepanekul Anni Lahele Kodanikupäeva aumärgi koos selle juurde kuuluva Eesti lipu märgi ning tänukirjaga. Lugemisaasta raamatukogupäevade avaüritusel „Jah lugemisele“ kogunesid lastele ettelugejate ringi vallavalitsuse töötajad igaüks mõne lemmiklooga lapsepõlvest. Piduliku aktusega tähistati Tartu rahu 90. aastapäeva. Toimus raamatukogu kunagise lugeja, leelokoori „Maräkõsõ`“ aktiivse liikme Diana Saare-Tani raamatu „Regina – mu imekaunis võitlejanna“ esitlus ning mälestusüritus koos nimikangelase lähedastega. Koos lugejate ja koostööpartneritega käidi tänureisil Peipsiääre kirjandus- ja kultuuriloolistes paikades. Külastati sealseid raamatukogusid ning Alatskivi lossi. Peatuti Juhan Liivi haual ning käidi tema majamuuseumis.